Ajutise kaitse (AK) saanute jooksev tööturustatistika - kuise intervalliga tulu ja tulu teenimise tõenäosuse näitajad erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes.
Tegemist on projekti "COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine" käigus välja töötatud andmelauaga. Uuringu tellis ja uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu.
Viitamisel kasuta: Anspal, S., Järve, J., Kadarik, K., Kallaste, E., Kivi, L., Sõmer, M. (2022). Ukraina sõjapõgenikud Eestis: ajutise kaitse saajad tööturul. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR.
Vaatame ajutise kaiste (AK) saanute (16-65-aastaste) tööturunäitajaid võrdluses Eesti kogurahvastikuga, Eestis elavate Vene kodanike ning kodakondsusetute isikutega ning Eestis elavate Ukraina kodanikega (kes elasid Eestis 2022. aasta alguse seisuga ning ei ole hilisemad AK saajad).
Andmetena kasutame Rahvastikuregistrit ja EMTA registreid (TSD, TÖR).
Töise tuluna käsitleme TSD vormis deklareeritud brutoväljamakseid (nii residendist kui mitteresidendist füüsilistele isikutele):
- füüsilise isiku tasu töötamisest või teenuse osutamisest, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu (koodid 10-36, 120-159);
- laevapere liikmetele tehtud väljamaksed (koodid 70-74, 270-273).
Töise tuluna ei ole arvstatud stipendiume, FIE-tulusid ega ettevõtlustulusid, seega näitajad ei ole otseselt võrreldavad Statistikaameti hõivenumbritega.
Kuna kasutame nii hõive kui keskmise tulu määratlemisel väljamaksete infot, siis tuleb arvestada, et väljamakse toimub (üldjuhul) järgmisel kuul pärast töö tegemist. Seega meie näitajad on on reaalse hõive suhtes kuuajalise nihkega.
AK saanute töist tulu hakkame arvestame alates kolmandast kuust pärast AK registereerimist. Seega kui isik registreeris oma AK staatuse näiteks aprillis, siis hakkame tema tulu vaatama alates juunist (kuna AK registreerimine sai võimalikuks alates märtsist, siis esimene vaatlusalune kuu on mai). Kahekuulist viidet kasutame seetõttu, et tagada võrdlusgruppidega võrdsem hõive ja keskmise tulu arvestus. Kui isik saabus Eestisse ja registreeris AK staatuse näiteks aprilli lõpus, siis ei ole väga tõenäoline, et ta aprillis ka juba töö leidis. Ja kui ta mais tööle läks, siis esimene väljamakse selle töö eest on (üldjuhul) juunis.
Võrdlusgrupid:
- Eesti rahvastik - rahvastik 2022. aasta alguse seisuga (välja arvatud hilisemad AK saajad);
- Eestis elavad Vene kodanikud ja kodakondsusetud isikud - 2022.aasta alguse seisuga (välja arvatud hilisemad AK saajad);
- Eestis elavad Ukraina kodanikud - 2022.aasta alguse seisuga (välja arvatud hilisemad AK saajad).
Nii töise tulu teenimise tõenäosuse kui keskmise tulu puhul on arvutatud:
- puhtad hinnangud - hõive ja keskmine tulu sotsiaaldemograafiliste gruppide lõikes;
- taustatunnuste suhtes kontrollitud hinnangud - hõive ja keskmine tulu sotsiaaldemograafiliste gruppide lõikes, mis on samal ajal kontrollitud teiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste suhtes. Kontrollides kasutame nn 'marginaalseid keskmisi' (marginal means), mis kirjeldavad keskmisi näitajaid hüpoteetilises olukorras kui andmestik oleks täielikult balanseeritud (naisi ja mehi vanu ja noori jne oleks andmestikus võrdselt).
Kuvame keskmised hinnangud AK saanute ning (valitud) võrdlusgrupi kohta, kui ka AK staatuse efekti suuruse võrreldes võrdlusgrupiga.
Logit mudel selgitamaks AK saanute hõives olekut. Tulemused on esitatud marginaalsete efektidena (AME). AME koefitsient kirjeldab iga kategooriaga kaasnevat keskmist hõive tõenäosuse muutust (võrreldes referentstasemega).
Lineaarse regressiooni mudel selgitamaks keskmise tulu (mudelis log tulu) suurust AK saanute hulgas.
