Voodiagramm näitab, mis juhtub, kui nõudlus mõne majandustegevusala toodete/teenuste järgi kasvab – kui suur on impordi osa, palju läheb selle tegevusala töötajatele tööjõukuludeks ja ettevõtjatele/kapitaliomanikele kasumiks/amortisatsiooniks ning kui palju kulub teistelt tegevusaladelt sisendi ostmiseks.
Nii saame esmase tunnetuse ka selle kohta, kuidas selle tegevusala lõpptarbimise vähenemine teisi tegevusalasid mõjutab (langust võib siin lugeda sümmeetriliseks kasvuga).
Tegemist on (peaaegu et puhtalt) esimese ringi efektidega, ehk lõpptarbimise suurenemise multiplikatiivset mõju pole arvesse võetud. Samuti ignoreerime praegu makse.
Kuidas edasi? Valige tegevusala, mille lõpptarbimise kasvu mõju teid huvitab, sisesta summa (NB! ainult positiivsed arvud) ja otsustage, kelle lõpptarbimine suureneb (see mõjutab lõpptarbimise impordi osakaalu).
Vaikimisi valikutest näete, kuidas jaguneb majanduses 100€ kodumajapidamiste lõpptarbimise kasv ehitussektori toodete järgi. Nagu näha, jõuab sellest ca 13€ otse ehitussektori töötajate tööjõukuludeks, 4€ liigub läbi vahetarbimise arhitektuuri- ja inseneribüroodele. Impordina lekib ca 20€. Tundub palju? Vaata arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmist :-)
Viidates kasuta viidet: Anspal, S., Järve, J., Kallaste, E., Kivi, L., Sõmer, M. (2021). Lõpptarbimise muutuse liikumine läbi majanduse. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR.
Diagramm on loodud projekti "COVID-19ga seotud tegevuspiirangute sotsiaalse ja majandusliku mõju ja riigi kriisimeetmete tõhususe hindamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku heaolu maksimeerimiseks" käigus.
