RITA-C19-makromudel on projekti "COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine" käigus välja töötatud simulatsioonimudel, mis hindab koroonaviiruse või mõne muu šoki/riigipoolse sekkumise tagajärjel lõppkasutamises toimunud muutuse mõju Eesti majandusele.
Mudel võimaldab hinnata konkreetsete sekkumiste mõjusid lähtuvalt kehtivast majandusstruktuurist ega võta arvesse võimalikke sekkumistega kaasnevaid struktuuri teisenemisi. Mudel põhineb 2020. aasta andmetel. Tulemused on alati hinnangulised ja mõeldud eeskätt suurusjärkude tunnetamiseks. Mudeli autorid ei võta vastutust tulemuste kasutamisega kaasnevate võimalike tagajärgede eest.
Uuringu tellis ja uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu.
Viitamisel kasuta: Anspal, S., Järve, J., Kallaste, E., Kivi, L., Sõmer, M. (2022). C-19 makromudel. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR.
Mudeli kasutamine
Üldine lähenemine
Mudeli kasutamiseks tuleb läbi käia järgmised etapid:
-
Valmista ette simulatsioonistsenaarium(id) ehk otsusta, milliste tegevusalade toodangu/teenuste ja millist tüüpi lõppkasutamine muutub, või milline maksumäär muutub.
-
Kui hindame maksumuudatuste mõju kodumajapidamiste lõpptarbimisele, siis vali milliseid elastsusi tuleks kasutada:
-
"Nullid" - maksudest tulenev hinnatõus kodumajapidamiste tarbimist ei mõjuta;
-
"Miinusühed" - iga maksutõususust tulenev 1% hinnatõus toob kaasa 1% lõpptarbimise vähenemise;
-
"Ekspert" - Eesti andmete ja kirjanduse analüüsi põhjal kokku pandud hinnaelastsused, eksperteadmiste põhjal loodud nn "parim pakkumine".
-
-
Määra simulatsiooni toimumise aasta. Selle järgi võetakse mudelis arvesse tööjõu tootlikkuse kasv.
-
Viimase sisulise valikuna tuleb otsustada, kas kasutada Leontiefi I või II tüüpi multiplikaatoreid:
-
"I" - esimest tüüpi multiplikaatorid. Sisaldavad otseseid ja kaudseid efekte. Konservatiivne hinnang muudatuste mõjule. Võtab arvesse vaid seda, et lõppkasutamisse minevate toodete/teenuste tootmiseks on vaja ka vahetarbimist.
-
"II" - teist tüüpi multiplikaatorid. Need võtavad arvesse nii otseseid, kaudseid kui tingitud efekte (kui otseste ja kaudsete efektide tulemusena saavad inimesed tööd ja nende tarbimisvõimekus suureneb, siis II tüüpi multiplikaator püüab arvesse võtta ka seda, et see lisandunud tarbimisvõimekus realiseeritakse. Selle multiplikaatori tüübi valimisel tuleks sisestada säästumäär. Seejärel suunatakse sellega korrigeeritud netopalgad tarbimisse ja arvutatakse selle abil tingitud efektid (tulemus on otseste, kaudsete ja tingitud efektide summa).
-
-
Mudeli jooksutamiseks tuleb vajutada Arvuta tulemused nuppu. Kasutatud simulatsioonistsenaariumi ning mudeli tulemused saab vajadusel alla laadida.
Simulatsioonistsenaariumi(te) ettevalmistamine
Eeldefineeritud stsenaariumid
Mudeliga on kaasas mõned eelnevalt defineeritud stsenaariumid, millega suurendatakse 100 000 euro võrra:
- "Kodumajapidamiste lõpptarbimist"
- "Valitsussektori lõpptarbimist"
- "Investeeringuid"
- "Eksporti"
Lisaks on valik "Kõiki eelpool mainituid koos", millega on võimalik kõik eelnevad stsenaariumid korraga läbi jooksutada.
Kõikide eeldefineeritud stsenaariumide puhul on selle nimele vastavas lõppkasutamise komponendis suurendatud lõppkasutamist 100 000 euro võrra (proportsionaalselt majandustegevusalade suurusele).
Lisaks stsenaariumi valimisele on vajalik määratleda multiplikaatorite tüüp ning simulatsiooni aasta (vt Üldine loogika).
Eeldefineeritud stsenaariumid on mõeldud eelkõige näidistena, mis aitavad kasutajal endal vajaduspõhiseid stsenaariume koostada. Näidisstsenaariumeid on võimalik alla laadida ning kasutada neid alusena enda stsenaariumite loomisel (valik Lae oma stsenaarium).
Defineeri stsenaarium
Valik võimaldab hinnata konkreetse tegevusala lõppkasutamise muutusega seonduvat mõju majandusele. Lisaks (lõppkasutamisest eraldiseisvalt) on võimalik hinnata maksumuudatustega seonduvat mõju.
- Lõppkasutamise muutus:
- Vali tegevusala, millele lõppkasutamise muutusega kaasnevat mõju soovid hinnata.
- Vali lõppkasutamise komponent, mida soovid muuta.
- Vali muutuse summa (eurodes).
- Maksumäärade muutus:
- Sisesta uued maksumäärad.
Lisaks stsenaariumi defineerimisele on vajalik määratleda multiplikaatorite tüüp, simulatsiooni aasta (vt Üldine loogika) ning maksumäärade muutuse korral ka kasutatavad elastsused.
Valiku abil on võimalik luua väga kitsa fookusega stsenaariume (ühe konkreetse majandustegevusala hindamiseks). Keerulisemad stsenaariumid tuleks koostada Exceli failina ning kasutada valikut Lae oma stsenaarium.
Lae üles oma stsenaarium
Keerulisemate stsenaariumite hindamisel, mille puhul soovitakse muuta mitme tegevusala lõppkasutamist (ja/või hõivet) või mitut lõppkasutamise komponenti samaaegselt, on otstarbekas defineerida stsenaarium Exceli failina ning see mudeli jooksutamiseks üles laadida. Tuleb tähele panna, et üles laetava stsenaariumi fail oleks korrektse struktuuriga. Seetõttu on mõistlik kasutada stsenaariumi alusena allalaetud eeldefineeritud stsenaariumit (vt Eeldefineeritud stsenaariumid). Stsenaariumi faili puhul on oluline silmas pidada järgmisi asjaolusid:
-
Iga tulp sisendandmete failis on eelnevast ja järgnevast sõltumatu, seega saab ühe faili abil sisestada korraga ka mitu erinevat stsenaariumi (need peaks paiknema erinevates tulpades). Samas võib tulpades esitada ka ühte simulatsioonistsenaariumit, mis on jaotatud üle aja (sellisel juhul tähistaks iga tulp kas kuud või aastat ning lahtrites oleks sellel perioodil planeeritud muutused lõppkasutuses/maksumäärades). Oluline on siiski silmas pidada, et tulpades olevat infot käsitletakse ka siis ikkagi sõltumatuna - kui simuleerida nt üle 2 aasta kestvat programmi, siis esimese aasta tulemused meie mudelis teist aastat kuidagi ei mõjuta.
-
Stsenaariumi kirjelduses peavad olema kõik näidisfailis toodud lehed, seda isegi siis, kui sisuline info on ainult ühel lehel - ülejäänud peavad olemas olema, need tuleb lihtsalt tühjaks jätta.
-
Ka tulpade päised peavad olema kõigil lehtedel ühesugused. See, mida tulpade päistesse kirjutada, on kasutaja otsustada - see võiks olla miski, mis aitab simulatsioonistsenaariumeid tulemusi kajastavatel joonistel hästi eristada.
-
Üks stsenaarium võib sisaldada muutusi erinevates lõppkasutamise komponentides (ehk siis samas tulbas võivad olla lõppkasutamise muutused nii kodumajapidamiste tarbimise lehel kui nt investeeringute lehel). Samas võib olla selguse huvides ikkagi parem analüüsida erinevate sekkumiste mõjusid erinevate stsenaariumitena (ehk siis erinevates tulpades) - nii tekib parem ettekujutus, kui suur osa mõjust tuleb nt investeeringute ja kui suur ekspordi või kodumajapidamiste tarbimise muutustest.
Pärast faili üleslaadimist ja enne mudeli jooksutamist tuleb jällegi määratleda multiplikaatorite tüüp ning (makusmäärade muutuse korral) kasutatavad elastsused (vt Üldine loogika).
Ekspordikanalite mõju
Valik võimaldab konstrueerida stsenaariumi, mis lähtub mingi ekspordikanali muutusest. Ekspordi muutust saab defineerida lähtuvalt konkreetse majandustegevusala konkreetse ekspordisihtkoha nõudluse muutusest või mõne riigi (või riigi majandustegevusala) koguimpordimahu muutusest. Esimene võimalus mõjutab peaasjalikult valitud sektori lõpptarbimist, teine kõiki määratud riiki (või riigi majandustegevusalasse) eksportivaid tegevusalasid.
Ekspordi baastasemeks on 2020. aasta.
Stsenaariumi tüübid:
-
Eesti ekspordi muutus - võimaldab defineerida muutusi konkreetse Eesti tegevusala ekspordis konkreetsesse riiki. Eeldab tegevusala ja sihtriigi valikut.
-
Sihtriigi impordi muutus - võimaldab defineerida muutusi konkreetse sihtriigi või sihtriigi majandustegevusala nõudluses, mõjutades seeläbi kõiki sinna eksportivaid tegevusalasid. Eeldab sihtturu taseme (sihtriigi koguimport või sihtriigi kindla tegevusala toodete/teenuste import) valikut ning sihtriigi (ja juhul kui tase on riik-majandusharu, siis ka majandusharu) valikut.
Võimalik on määrata väliskaubanduse tüübina eraldi kaubad, teenused või mõlemad koos.
Sisendi tüübina on võimalik kasutada suhtelist muutust (baastaseme ehk 2020. aasta suhtes), absoluutset muutust (baastaseme ehk 2020. aasta suhtes) või absoluuttaset. Suhteline muutus tuleb sisestada osakaaluna (näiteks 17% muutuse puhul 0.17).
Juhul, kui lisaks ekspordi lõppkasutamise muutusele soovitakse hinnata ka muude lõppkasutamise komponentide muutusest tingitud mõjusid, on võimalik defineeritud ekspordistsenaarium alla laadida ning pärast selle täiendamist see Lae oma stsenaarium valiku kaudu uuesti hindamiseks üles laadida.
Kui teisi lõppkasutamise komponente muuta vaja ei ole, saab defineeritud stsenaariumi ka koheselt mudelist läbi jooksutada (eelnevalt tuleb määrata kasutatavate multiplikaatorite tüüp ja simulatsiooniaasta).
Metoodika lühikirjeldus
Lühidalt kokku võttes läbib mudel järgmised sammud:
-
Kasutaja defineerib stsenaariumi, mis sisaldab kas maksumäärade (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed või käibemaks) muutusi, muutusi lõppkasutamises või muutusi töötajate arvus.
-
Kui stsenaariumi sisaldab maksumuudatusi, siis leitakse esmalt maksumuudatuste mõju lõppkasutamisele. Selleks:
-
Leitakse, kui suur on nominaalsete maksumäärade protsentuaalne suurenemine.
-
Eeldatakse, et sama palju suureneb ka maksutulu.
-
Leitakse maksutulu suurenemise osakaal kogutoodangus ning seda käsitletakse maksude suurenemisest tingitud hinnatõusuna (eeldades, et kogu maksukoormuse muutus kantakse otse üle).
-
Seejärel leitakse kodumajapidamiste nõudluse hinnaelastsuste abil muutus kodumajapidamiste lõpptarbimises.
-
Käibemaksu puhul on lähenemine veidi teistsugune (vt täpsemalt maksumooduli kirjeldusest).
-
-
Maksumuudatustest tulenev lõppkasutamise muutus liidetakse stsenaariumi kirjelduses ette antud lõppkasutamise muutustele (eeldusel, et stsenaariumi kirjeldus üldse mingit täiendavat lõppkasutamise muutust ette näeb, üldjuhul soovitame samaaegselt lõppkasutamise muutust ja maksumuudatusi mitte modelleerida).
-
Lõppkasutamise muutustest võetakse maha käibemaks (erandiks on eksport, mis on käibemaksu vaba) ja impordi osa lõppkasutamises
-
Alles jäänud muudatused lõppkasutamises korrutatakse läbi tootmise multiplikaatoritega, saades mõju kogutoodangule.
-
Lisandväärtuse, tööjõukulu ja kasumi mõju saadakse, võttes arvesse vastavate näitajate osakaalu kogutoodangus (majandustegevusalade lõikes).
-
Mõju maksutulule leitakse iga maksu maksubaasi ning efektiivsete maksumäärade korrutisena (käibemaksu puhul on siin jällegi erandid). Kui muutusid maksumäärad, siis avaldub selle mõju läbi kahe kanali:
-
Maksumäära muutusest tulenev lõpptarbimise muutus - seda juba eelnevalt kirjeldati. Maksutõus toob meie mudelis kaasa lõpptarbimise vähenemise ning see mõjutab maksude laekumist negatiivselt.
-
Maksumäära muutusest tulenev otsene maksutulu muutus - kui nominaalne maksumäär muutub, siis muutub protsentuaalselt sama palju ka maksutulu. Näiteks, kui maksumäär suureneb 10%, siis suureneb ka kogu maksutulu 10%.
-
Lõplik mõju maksude laekumisele on nende efektide summa.
-
-
Mõju hõivele leitakse kogutoodangu ja hõivatute arvu (majandustegevusalade lõikes)
-
aasta suhte alusel. Tuleb täpsustada, mis aastal simulatsioon toimub. Selle järgi võetakse arvesse tööjõu tootlikkuse kasvu arvesse jagades multiplikaatormudeli väljundiks olevast kogutoodangust tuletatud töötajate arvu läbi tööjõutootlikkuse kasvu indeksiga (2020. aasta võrdub ühega).
Täpsemalt saab mudeli kohta lugeda mudeli metoodikaraportist. Ekspordistsenaariumi defineerimise kohta saab täpsemat teavet välisnõudluse raportist.
- C-19 makromudeli metoodikaraport
- Pakkumise / kasutamise tabelid ja multiplikaatorid v1.1
- Covid-kriisiga kaasnev majandusstruktuuri muutus
- Välisnõudlus
- Toitlustusettevõtete toetamine vautšerite kaudu
- Eriotstarbeline puhkus töötavatele vanematele
- Kas COVID-19 kriis suurendas sissetulekute ebavõrdsust?
